Minu Eestimaa! 21. February valdek.rohtma
Tänan südamest Eesti kaitseväe juhatajat ja Tagasi Kooli tiimi toimunud ülekande eest!
Eesti on ime. On fenomenaalne nähtus. Traagilise tekkelooga. Eesti on kõik, kuid eriti vastutus!
Mäletan vanaema muljeid tema noorusajast. Kujutage ette, kui oleksite sündinud tsaariajal, näinud sõdasid oma õuel, iseseisva riigi teket ja selle langemist, piinarikkaid ja külluslikke aegu vaheldumisi. Ma arvan, et seda on võimatu ka kirjandusele ja kroonikatele tuginedes reaalsena ette kujutada.
Aga meie esivanemad elasid selle üle, sõdade ja laastavate haiguste järel ehitati üles parem keskkond, kui oli seni olnud. Sageli unistades, sest raske töö ei lubanud õitsva ajani elada, et oma töö vilju nautida.
Kui sellele mõelda tänasel päeval tänaste muredega, peaks nende murede juures rõõmust nutma.
Mugavad mured, mõtlen ma vahel. See ei ole ju tõsiselt võetav mure, kui aku on telefonil tühi. Mure on see, kui me ei kasuta võimalusi, kui oleme mugavad ja kui ei pinguta. Katastroof on see, kui õpilasele luuakse võimalused õppida, aga ta leiab olulisema olevat … (oma võimalused maha mängida). Katastroof on see, kui täiskasvanu rahumeelse suhtlemise asemel karjub või otsib lahenduste asemel vabandusi oma meelevaldsele käitumisele. Ka omavahel nii koolis kui ühiskonnas suheldes. Halb on see, kui lõhume koolimaja ise ja kanname aktusel dresse.
Eesti on vastutus. Vastutust tuleb võtta tõsiselt igal hetkel, igal tasandil. Tuleb võtta võimalusena, millel ei saa minna lasta. Seepärast rõhutan Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel, noored, õppige rohkem, kui teilt nõutakse ja, kolleegid, tehke enam, kui direktor eeldab. Riik ei ole võistlus, on ühise tegevuse võimalus! Kasutagem seda!
Vabariigi aastapäeval lauldakse isamaalisi laule ja tsiteeritakse klassikuid. Et seda on tänagi juba küllalt tehtud, panustan omalt poolt mõne reaga enda mõtest.
Mul on üks unistus
tegelikult mitu
Kui suvepäeval oma murukamaral
Loen sõnumeid ja kirju
Mul on üks sõnumitest
tegelikult mitu
Mis hingekõdi külvavad
Millest mõtteid tekib sadu
Mul on üks mõte
sadadest
Kus sisuks Eestimaa
mis minu jaoks on hindamatu
Mul on üks Eestimaa
tegelikult Teilgi
On väärtus üksteist hinnata
Ka kordumatuid hetki
On just üks hetk
teel igavikku
Kordumatu ning seetõttu
Hoidkem pidulikkust
On vaid see hetk
seepärast
Hoia ennast, kaaslast
Oma maad ja siinset rahvast!
Mina usun, et südamlik tagasivaade, kriitiline olustiku hinnang on olulised, kuid sünnipäevalapsele meeldiks vaadata tulevikku ja tunda rõõmu hetkedest, mis käsil. Seetõttu on mul au ja võimalus tänada II trimestril kõige edukamaid olümpiaadidel ja digivaldkonnas, mis sel õppeaastal on Võnnu Keskkoolis esiletõstetud valdkond!
Valdek Rohtma
21.02.2020
Tänan südamest Eesti kaitseväe juhatajat ja Tagasi Kooli tiimi toimunud ülekande eest!
Eesti on ime. On fenomenaalne nähtus. Traagilise tekkelooga. Eesti on kõik, kuid eriti vastutus!
Mäletan vanaema muljeid tema noorusajast. Kujutage ette, kui oleksite sündinud tsaariajal, näinud sõdasid oma õuel, iseseisva riigi teket ja selle langemist, piinarikkaid ja külluslikke aegu vaheldumisi. Ma arvan, et seda on võimatu ka kirjandusele ja kroonikatele tuginedes reaalsena ette kujutada.
Aga meie esivanemad elasid selle üle, sõdade ja laastavate haiguste järel ehitati üles parem keskkond, kui oli seni olnud. Sageli unistades, sest raske töö ei lubanud õitsva ajani elada, et oma töö vilju nautida.
Kui sellele mõelda tänasel päeval tänaste muredega, peaks nende murede juures rõõmust nutma.
Mugavad mured, mõtlen ma vahel. See ei ole ju tõsiselt võetav mure, kui aku on telefonil tühi. Mure on see, kui me ei kasuta võimalusi, kui oleme mugavad ja kui ei pinguta. Katastroof on see, kui õpilasele luuakse võimalused õppida, aga ta leiab olulisema olevat … (oma võimalused maha mängida). Katastroof on see, kui täiskasvanu rahumeelse suhtlemise asemel karjub või otsib lahenduste asemel vabandusi oma meelevaldsele käitumisele. Ka omavahel nii koolis kui ühiskonnas suheldes. Halb on see, kui lõhume koolimaja ise ja kanname aktusel dresse.
Eesti on vastutus. Vastutust tuleb võtta tõsiselt igal hetkel, igal tasandil. Tuleb võtta võimalusena, millel ei saa minna lasta. Seepärast rõhutan Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel, noored, õppige rohkem, kui teilt nõutakse ja, kolleegid, tehke enam, kui direktor eeldab. Riik ei ole võistlus, on ühise tegevuse võimalus! Kasutagem seda!
Vabariigi aastapäeval lauldakse isamaalisi laule ja tsiteeritakse klassikuid. Et seda on tänagi juba küllalt tehtud, panustan omalt poolt mõne reaga enda mõtest.
Mul on üks unistus
tegelikult mitu
Kui suvepäeval oma murukamaral
Loen sõnumeid ja kirju
Mul on üks sõnumitest
tegelikult mitu
Mis hingekõdi külvavad
Millest mõtteid tekib sadu
Mul on üks mõte
sadadest
Kus sisuks Eestimaa
mis minu jaoks on hindamatu
Mul on üks Eestimaa
tegelikult Teilgi
On väärtus üksteist hinnata
Ka kordumatuid hetki
On just üks hetk
teel igavikku
Kordumatu ning seetõttu
Hoidkem pidulikkust
On vaid see hetk
seepärast
Hoia ennast, kaaslast
Oma maad ja siinset rahvast!
Mina usun, et südamlik tagasivaade, kriitiline olustiku hinnang on olulised, kuid sünnipäevalapsele meeldiks vaadata tulevikku ja tunda rõõmu hetkedest, mis käsil. Seetõttu on mul au ja võimalus tänada II trimestril kõige edukamaid olümpiaadidel ja digivaldkonnas, mis sel õppeaastal on Võnnu Keskkoolis esiletõstetud valdkond!
Valdek Rohtma
21.02.2020
