News

Mis aasta see küll on olnud?! 11. June valdek.rohtma


Imestatakse nii laulusõnades kui teevad seda sageli ka mujalt maailmast külla sõitvad sõbrad – mis maa see küll on! Laulus täiendatakse, et siin pole ühtki mäge... Kord nägid kolleegid Moskva linnast Tartus sügisõhtul inimesi jälgides helkureid sellisel hulgal, et neile tundus oma kodulinn hämara külana. Ühel ammusel itaallaste külaskäigul tuli rahvaste iseloomustamiseks sketše luua. Jõuti emotsionaalse võrdluseni, et oleme nendega võrreldes kui keedetud kalad. Niiviisi võttes on kõik suhteline.

Nende muljete pinnalt vaatan ma tagasi õppeaastale. Mis kooliaasta see on?! Pole olnud meil ühiseid kontserte, ühiselt veedetud jõule, ühist söömaaega pika laua taga, pole olnud võimalusi tähistada väärikalt saavutusi, õppida päriselt koos terve aasta...

Samas on see kooliaasta olnud vaheldusrikas. Küllalt on meie seas neid, kel iseseisev õppimine õnnestus, sobis ja seda nauditi. Meie seas on aga ka neid, keda tuli järele aidata, kellele tuli erineval viisil meelde tuletada, et ka videotundides on reeglid, viisakused, kaasatöötamine ja palju muud olulist, mis loob võimalused edukaks õppimiseks ja aitab keskenduda olulisele. Meie seas on õpetajaid, kel oli väga palju väga pikki tööpäevi, sest õpilaste sooritused vajasid läbitöötamist, tagasisidet ja uued ülesanded disainimist - et poleks lihtne, labane kuid ka mitte meeletult raske.

Kooliaasta lõpp on oma loomult pidulik, tänulik ja tagasivaatav, kuid minu jaoks peab olema ka edasivaatav ja analüütiline, sest edasi peab saama minna veel vahvamalt, paremini, tulemuslikumalt ja nõudlikumalt – nii enese kui teiste suhtes, nii õpilaste kui personali seas. Ma näiteks unistan, et meil on palju rohkem esitleda eduelamusi tunnist, klassist, õppeainest, võistlustest, olümpiaadidelt ja vähem eneseuhkust, upsakust, nipsakust. Tundides viibin ma harva, kuid pildikesed vahetundidest ja koolipäeva teisest poolest on kõnekad – millised on muljed, huumor, viisakus ja üksteise toetamine. Palju on imeilusai hetki, aga on ka neid, kus kasvõi hetkeks pean peatuma, et anda märku ja pakkuda seeläbi võimalus hetketeo üle mõelda...

Mis aasta see siis ikkagi olnud on? Äge aasta on tegelikult olnud, sest on õpetanud asju, mida me muidu ei kogeks. On olnud vaheldusrikas samuti. Meenutame ja parima võtame kaasa!

Ma soovin, et suvel jaguks aega puhata, olla rõõmus eneses ja koos oma lähedaste, naabritega, ning teha asju, mille üle saab tunda rohket rõõmu. Sportige, lugege, nautige kodumaist suve ja tulge tagasi puhanute ning rõõmsatena, et koos edasi lahedaid asju teha, õppida uut ja meenutada vana. Kool annab võimalusi, mille kasutamiseks on vaja meie endi tarkust, tahet ja nutikust. Ja unistama peab ka ning viitsima oma unistusi täide viia!

Rallit ei sõida meist paljud, aga kes sõidavad, teavad, kui oluline on tunnetada seda, mis ootab kurvi taga, sest see aitab hoida hoogu. Elus on palju kurve, mida läbima peame ja nende taga ootamatuid olukordi, millega samuti peame toime tulema. Kuidas sellega läheb, on paljuski meie endi teha. Puhkust, lusti ja unistusi!

 

Valdek Rohtma
direktor

Imestatakse nii laulusõnades kui teevad seda sageli ka mujalt maailmast külla sõitvad sõbrad – mis maa see küll on! Laulus täiendatakse, et siin pole ühtki mäge... Kord nägid kolleegid Moskva linnast Tartus sügisõhtul inimesi jälgides helkureid sellisel hulgal, et neile tundus oma kodulinn hämara külana. Ühel ammusel itaallaste külaskäigul tuli rahvaste iseloomustamiseks sketše luua. Jõuti emotsionaalse võrdluseni, et oleme nendega võrreldes kui keedetud kalad. Niiviisi võttes on kõik suhteline.

Nende muljete pinnalt vaatan ma tagasi õppeaastale. Mis kooliaasta see on?! Pole olnud meil ühiseid kontserte, ühiselt veedetud jõule, ühist söömaaega pika laua taga, pole olnud võimalusi tähistada väärikalt saavutusi, õppida päriselt koos terve aasta...

Samas on see kooliaasta olnud vaheldusrikas. Küllalt on meie seas neid, kel iseseisev õppimine õnnestus, sobis ja seda nauditi. Meie seas on aga ka neid, keda tuli järele aidata, kellele tuli erineval viisil meelde tuletada, et ka videotundides on reeglid, viisakused, kaasatöötamine ja palju muud olulist, mis loob võimalused edukaks õppimiseks ja aitab keskenduda olulisele. Meie seas on õpetajaid, kel oli väga palju väga pikki tööpäevi, sest õpilaste sooritused vajasid läbitöötamist, tagasisidet ja uued ülesanded disainimist - et poleks lihtne, labane kuid ka mitte meeletult raske.

Kooliaasta lõpp on oma loomult pidulik, tänulik ja tagasivaatav, kuid minu jaoks peab olema ka edasivaatav ja analüütiline, sest edasi peab saama minna veel vahvamalt, paremini, tulemuslikumalt ja nõudlikumalt – nii enese kui teiste suhtes, nii õpilaste kui personali seas. Ma näiteks unistan, et meil on palju rohkem esitleda eduelamusi tunnist, klassist, õppeainest, võistlustest, olümpiaadidelt ja vähem eneseuhkust, upsakust, nipsakust. Tundides viibin ma harva, kuid pildikesed vahetundidest ja koolipäeva teisest poolest on kõnekad – millised on muljed, huumor, viisakus ja üksteise toetamine. Palju on imeilusai hetki, aga on ka neid, kus kasvõi hetkeks pean peatuma, et anda märku ja pakkuda seeläbi võimalus hetketeo üle mõelda...

Mis aasta see siis ikkagi olnud on? Äge aasta on tegelikult olnud, sest on õpetanud asju, mida me muidu ei kogeks. On olnud vaheldusrikas samuti. Meenutame ja parima võtame kaasa!

Ma soovin, et suvel jaguks aega puhata, olla rõõmus eneses ja koos oma lähedaste, naabritega, ning teha asju, mille üle saab tunda rohket rõõmu. Sportige, lugege, nautige kodumaist suve ja tulge tagasi puhanute ning rõõmsatena, et koos edasi lahedaid asju teha, õppida uut ja meenutada vana. Kool annab võimalusi, mille kasutamiseks on vaja meie endi tarkust, tahet ja nutikust. Ja unistama peab ka ning viitsima oma unistusi täide viia!

Rallit ei sõida meist paljud, aga kes sõidavad, teavad, kui oluline on tunnetada seda, mis ootab kurvi taga, sest see aitab hoida hoogu. Elus on palju kurve, mida läbima peame ja nende taga ootamatuid olukordi, millega samuti peame toime tulema. Kuidas sellega läheb, on paljuski meie endi teha. Puhkust, lusti ja unistusi!

 

Valdek Rohtma
direktor