Palju õnne, põhikooli lõpetajad! 11. juuni valdek.rohtma
Palmisaal on tühjaks jäänud: üheksandikud on peopaika jätnud vaid kevadiste lillede hõngu. Seekord külalisteta, aga muu poolest samaväärne eelmistega: muusika, tervitused, lilled ja lõpudokumendid.
8. klassi noorte tähelepandamatu toimetamise tulemusena muutus maja pidulikuks, kus oli lisaks ametlikumale poolele koht lõbusal Kuldvillaku mängul ja piknikulaual.
Mitte millestki ei pidanud seekordsed lõpetajad ilma jääma. Loodetavasti oodatakse kodudes lillede ja peolauaga, mis on ilus jätk koolimajas toimunule...
Armsad päevakangelased ja külalised!
Aeg on alati omamoodi, on kordumatu ja erinev. Õigemini oleme meie ajas kordumatud ja erinevad. Kuigi ajaloos leidub sarnasusi, pole meil olnud hetke, et põhikooli lõpetajate seas oleks vastne isa. Palju õnne! Tegijaid on siin palju. Kuhu ma ka koolimajas ei vaataks, on paigad, kus olen teid kohanud, ja meenuvad seigad, milles on teist keegi osalenud. LAN-peo ajal jõusaalis rauda surumas, vahetundides ideid maha müümas direktori kabineri ukse vahel, ühendkoorina palmisaalis vahetundides vastu teretamas ja nii edasi.
Põhikooli lõpuklass, nagu te olete, on eriliselt äge seltskond. Esimesena sisulistest seostest meenub loovtööde kaitsmine ja väga isikupärased tööd. Kooli suurima klassina olete seltskond, kust võivad võrsuda vinged tegijad oma valitud suunal ja alal. Teis on uljust, vaprust, kuid ka kindlameelsust ja erilist oskust olla samaaegselt peaga pilvedes ning jalgadega kindlalt maas!
Põhikooli lõpetamine on oluline verstapost. Siin on rohkem võimalusi valida oma rada. Mul on hea meel, et meil tekib väga vahva uus gümnaasiumiastme lend, kellega saame üheskoos kutsuda külla erilisi inimesi, käia õpirännakutel Võnnust kaugemal ja õppida igal sammul. Muutus on see, et ’ma pean’ asendub vaikselt ’ma tahan’ mõtteviisiga ja millisena lõpetate gümnaasiumi, on juba päris palju igaühe enda teha. Õppida saab kõikjal ja ka tähed saavad särada mistahes valikute järel igal pool. Tahtmist on vaja, julgust on vaja ja pealehakkamist.
Tunnen teid nii palju, et olen veendunud – hea tahtmise korral hätta te ei jää. Vot seda tahet teile soovingi. Suuremalt jaolt saame tahta üheskoos uuel aastal õpinguid planeerides ja õppides, kuid samamoodi on tõsist tahet vaja nii kutseõppeasutustes ametit õppides kui teistes gümnaasiumites akadeemilist haridust omandades. Peab mainima, et arukalt ja nutikalt, aga seda teate te juba niigi.
Niisiis, vinget suve, ägedaid väljakutseid ja visadust nende teostamisel!
Soovin edu!
Valdek Rohtma
Palmisaal on tühjaks jäänud: üheksandikud on peopaika jätnud vaid kevadiste lillede hõngu. Seekord külalisteta, aga muu poolest samaväärne eelmistega: muusika, tervitused, lilled ja lõpudokumendid.
8. klassi noorte tähelepandamatu toimetamise tulemusena muutus maja pidulikuks, kus oli lisaks ametlikumale poolele koht lõbusal Kuldvillaku mängul ja piknikulaual.
Mitte millestki ei pidanud seekordsed lõpetajad ilma jääma. Loodetavasti oodatakse kodudes lillede ja peolauaga, mis on ilus jätk koolimajas toimunule...
Armsad päevakangelased ja külalised!
Aeg on alati omamoodi, on kordumatu ja erinev. Õigemini oleme meie ajas kordumatud ja erinevad. Kuigi ajaloos leidub sarnasusi, pole meil olnud hetke, et põhikooli lõpetajate seas oleks vastne isa. Palju õnne! Tegijaid on siin palju. Kuhu ma ka koolimajas ei vaataks, on paigad, kus olen teid kohanud, ja meenuvad seigad, milles on teist keegi osalenud. LAN-peo ajal jõusaalis rauda surumas, vahetundides ideid maha müümas direktori kabineri ukse vahel, ühendkoorina palmisaalis vahetundides vastu teretamas ja nii edasi.
Põhikooli lõpuklass, nagu te olete, on eriliselt äge seltskond. Esimesena sisulistest seostest meenub loovtööde kaitsmine ja väga isikupärased tööd. Kooli suurima klassina olete seltskond, kust võivad võrsuda vinged tegijad oma valitud suunal ja alal. Teis on uljust, vaprust, kuid ka kindlameelsust ja erilist oskust olla samaaegselt peaga pilvedes ning jalgadega kindlalt maas!
Põhikooli lõpetamine on oluline verstapost. Siin on rohkem võimalusi valida oma rada. Mul on hea meel, et meil tekib väga vahva uus gümnaasiumiastme lend, kellega saame üheskoos kutsuda külla erilisi inimesi, käia õpirännakutel Võnnust kaugemal ja õppida igal sammul. Muutus on see, et ’ma pean’ asendub vaikselt ’ma tahan’ mõtteviisiga ja millisena lõpetate gümnaasiumi, on juba päris palju igaühe enda teha. Õppida saab kõikjal ja ka tähed saavad särada mistahes valikute järel igal pool. Tahtmist on vaja, julgust on vaja ja pealehakkamist.
Tunnen teid nii palju, et olen veendunud – hea tahtmise korral hätta te ei jää. Vot seda tahet teile soovingi. Suuremalt jaolt saame tahta üheskoos uuel aastal õpinguid planeerides ja õppides, kuid samamoodi on tõsist tahet vaja nii kutseõppeasutustes ametit õppides kui teistes gümnaasiumites akadeemilist haridust omandades. Peab mainima, et arukalt ja nutikalt, aga seda teate te juba niigi.
Niisiis, vinget suve, ägedaid väljakutseid ja visadust nende teostamisel!
Soovin edu!
Valdek Rohtma
