Loomingulisel lainel 05. märts tiit.raik
Juba 70ndate aastate algusest on Põlvamaal korraldatud Friedebert Tuglasele pühendatud omaloominguliste tööde konkurssi. Võistluse parimad tööd koondati esmakordselt almanahhi 1975. aastal. Almanahhi nimeks sai “Illimari sammu” ning seda saatsid jätkuna 1980. ja 1987. ilmunud almanahhid. Ent kiirete muutuste ajajärgul omaloomingulise kirjanduskonkursi korraldamine soikus ning uus almanahh ilmus 1999. aastal koondades endas 1994. kuni 1999. aastate konkursitöid. Konkurss, mille esmaseks eesmärgiks oli väärtustada Friedebert Tuglase rolli meie kirjanduspärandis, on tänu pikale eale saanud iseseisva väärtuse õpilasloomingu talletamisel.
Kuigi oleme tartumaalased, on ka meie õpilaste tööd alati oodatud olnud, sest oleme elupõlised naabrid ja sama kihelkonna elanikud.
Tavapäraselt konkureeriti neljas vanuserühmas. Luules kasutati tänavuse aasta linnu ja looma teemat, proosas kirjutasid nooremad ühest distantsõppe päevast ja vanemad sellest, kuidas üksi olles saab siiski koos olla.
Hästi läks 3. klassi noormeestel Karl Oskar Villakul ja Karel Laasikul – esimene sai 3. koha ja teine eripreemia. Gümnasistidest olid võidukad 11. klassi noored Marcus Aido ja Kerda Alla, vastavalt 1. ja 3. koht.
Kokkuvõttes saadeti töid rohkem, aga kaalukausile jäid need. Vaadates seda, mida kirjutamisel eelistati, siis on enim luuleteoseid nii roti kui kuldnoka teemal, aga lähenemisnurgad on väga erinevad ja põnevad. Siinkohal Marcuse 1. koha saanud teos, kus saate aimu, et ka nii võib kirjutada.
Ootus
Loodus me ümber on mattunud lumme, puud nagu sõdurid seisavad reas.
Sügis on läinud, kõik vajunud unne,
Tali nii karge tõstnud on pead.
Puhuvad tuuled nii vinged ja külmad, päikesesoojus kaugel on veel.
Rottidel pesas silmad nii kurvad, loodavad aina, et kevad on teel.
Seisatan viivuks ja kuulatan hetke,
Kas kõrvu mul kostab kuldnoka laul. Vaatlen ja uurin otsides märke,
Ehk kevad nüüd varsti on tulekul.
Juba 70ndate aastate algusest on Põlvamaal korraldatud Friedebert Tuglasele pühendatud omaloominguliste tööde konkurssi. Võistluse parimad tööd koondati esmakordselt almanahhi 1975. aastal. Almanahhi nimeks sai “Illimari sammu” ning seda saatsid jätkuna 1980. ja 1987. ilmunud almanahhid. Ent kiirete muutuste ajajärgul omaloomingulise kirjanduskonkursi korraldamine soikus ning uus almanahh ilmus 1999. aastal koondades endas 1994. kuni 1999. aastate konkursitöid. Konkurss, mille esmaseks eesmärgiks oli väärtustada Friedebert Tuglase rolli meie kirjanduspärandis, on tänu pikale eale saanud iseseisva väärtuse õpilasloomingu talletamisel.
Kuigi oleme tartumaalased, on ka meie õpilaste tööd alati oodatud olnud, sest oleme elupõlised naabrid ja sama kihelkonna elanikud.
Tavapäraselt konkureeriti neljas vanuserühmas. Luules kasutati tänavuse aasta linnu ja looma teemat, proosas kirjutasid nooremad ühest distantsõppe päevast ja vanemad sellest, kuidas üksi olles saab siiski koos olla.
Hästi läks 3. klassi noormeestel Karl Oskar Villakul ja Karel Laasikul – esimene sai 3. koha ja teine eripreemia. Gümnasistidest olid võidukad 11. klassi noored Marcus Aido ja Kerda Alla, vastavalt 1. ja 3. koht.
Kokkuvõttes saadeti töid rohkem, aga kaalukausile jäid need. Vaadates seda, mida kirjutamisel eelistati, siis on enim luuleteoseid nii roti kui kuldnoka teemal, aga lähenemisnurgad on väga erinevad ja põnevad. Siinkohal Marcuse 1. koha saanud teos, kus saate aimu, et ka nii võib kirjutada.
Ootus
Loodus me ümber on mattunud lumme, puud nagu sõdurid seisavad reas.
Sügis on läinud, kõik vajunud unne,
Tali nii karge tõstnud on pead.
Puhuvad tuuled nii vinged ja külmad, päikesesoojus kaugel on veel.
Rottidel pesas silmad nii kurvad, loodavad aina, et kevad on teel.
Seisatan viivuks ja kuulatan hetke,
Kas kõrvu mul kostab kuldnoka laul. Vaatlen ja uurin otsides märke,
Ehk kevad nüüd varsti on tulekul.
