News

Hea sõber helkur! 17. November valdek.rohtma


Loodetavasti on koolipere helkurid üles leidnud ja neist head abimehed teinud. Siiski soovisime meie pere kõige noorematele meelde tuletada, mis nende helkivate kujundite taga päriselt on.

Appi tuli Õnneleid Liikluskooli õppetöö juht Jana Õnneleid, kes kaheteistkümne 1. klassi õpilasega sügisõhtusse kadus ja peaaegu tunni jooksul teoreetiliselt ja praktiliselt asjad lahti rääkis.

Millest räägiti ja mida tehti?

Õpilased peegeldasid, mida nad teavad helkuritest ja seejärel vaadati üle, kas kõigil on helkur olemas.

Erinevate helkurite võrdlemine. Autotulede valguses võrdlesid õpilased erinevat värvi helkurite tagasipeegeldust. Üheselt jõudsid lapsed järeldusele, et valged ja kollased helkurid helendavad paremini. Samas leppisime kokku, et kui lapsele meeldib värviline helkur, võib ta seda kanda. Autojuhi rõõmuks kinnitab ta riietele siiski valge helkuri.

Korrati üle sõidutee ületamise reeglid, ja kummale poole ning kui kõrgele on vaja helkur kinnitada. Läbi vaatluse jõudsid lapsed järeldusele, et kõige paremini on jalakäija nähtav, kui ta kasutab vähemalt kahte helkurit. Helkurid peavad olema mõlemal küljel.

Lapsed said kogeda, kui hästi on helkurvestiga varustatud jalakäija nähtav autojuhile pimedal ajal. Samas ka seda, et helkurita jalakäija jääb pimedas nähtamatuks ning kui hilja autojuht helkurita jalakäijat märkab.

Koolituse lõpetas meeskondlik mäng „Leia mind“. Lapsed pidid kooli territooriumil leidma üles sinna peidetud helkurid kasutades taskulampe.

Päris kokkuvõte ja muljete jagamine toimus õpetajate toas kuuma teed juues ja küpsiseid süües.

Loodetavasti on koolipere helkurid üles leidnud ja neist head abimehed teinud. Siiski soovisime meie pere kõige noorematele meelde tuletada, mis nende helkivate kujundite taga päriselt on.

Appi tuli Õnneleid Liikluskooli õppetöö juht Jana Õnneleid, kes kaheteistkümne 1. klassi õpilasega sügisõhtusse kadus ja peaaegu tunni jooksul teoreetiliselt ja praktiliselt asjad lahti rääkis.

Millest räägiti ja mida tehti?

Õpilased peegeldasid, mida nad teavad helkuritest ja seejärel vaadati üle, kas kõigil on helkur olemas.

Erinevate helkurite võrdlemine. Autotulede valguses võrdlesid õpilased erinevat värvi helkurite tagasipeegeldust. Üheselt jõudsid lapsed järeldusele, et valged ja kollased helkurid helendavad paremini. Samas leppisime kokku, et kui lapsele meeldib värviline helkur, võib ta seda kanda. Autojuhi rõõmuks kinnitab ta riietele siiski valge helkuri.

Korrati üle sõidutee ületamise reeglid, ja kummale poole ning kui kõrgele on vaja helkur kinnitada. Läbi vaatluse jõudsid lapsed järeldusele, et kõige paremini on jalakäija nähtav, kui ta kasutab vähemalt kahte helkurit. Helkurid peavad olema mõlemal küljel.

Lapsed said kogeda, kui hästi on helkurvestiga varustatud jalakäija nähtav autojuhile pimedal ajal. Samas ka seda, et helkurita jalakäija jääb pimedas nähtamatuks ning kui hilja autojuht helkurita jalakäijat märkab.

Koolituse lõpetas meeskondlik mäng „Leia mind“. Lapsed pidid kooli territooriumil leidma üles sinna peidetud helkurid kasutades taskulampe.

Päris kokkuvõte ja muljete jagamine toimus õpetajate toas kuuma teed juues ja küpsiseid süües.