All Hallows' Eve 06. november valdek.rohtma
Oo õudust!
Keegi meist ei oska adekvaatselt kirjeldada eilset (All Hallows' Eve teemalist) päeva, mis kogu kooliperel möödus keldris; tõele au andes viibiti seal küll rühmiti ja vaid kümme minutit korraga, aga seda kiljumise, kolina jms saatel. Õpilasesinduse noored olid rajanud koolimaja põrandaalustesse ruumidesse õuduste keldri ja seda see ka oli (https://www.facebook.com/vonnukeskkool/videos/2693365467392479/). Külalistele pakuti väga viletsa võimsusega taskulamp ja see oli ainus valgusallikas. Iga ukse või käänaku taga varitsesid õudustäratavad kujud. Tundus, et neid oli kõikjal ekslejaid tõukamas, neid hirmutamas. Kostus vikati luiskamise hääli, pimedas urkas saeti krigina saatel päid. Kes seal kõike tajudagi suutis. Ämblikuvõrkudesse takerdudes püüti leida erinevatesse kohtadesse jäetud tähti, mis lõpuks tagasid väljapääsu. Ka seda valvati ja kergesti oleks võinud jäädagi ekslema.
Tõe huvides niipalju, et õuduste toa külastamine oli rangelt vabatahtlik. Kui hiljem kostis majas kaeblemist ja nuttu, oli see märk sellest, et keegi oli püüdnud ennast ületada.
Vapustav, kui suudetakse mitte millestki teha midagi, mis elama ja tegutsema paneb!!!
Aitäh, õpilasesindus & sõbrad!
Oo õudust!
Keegi meist ei oska adekvaatselt kirjeldada eilset (All Hallows' Eve teemalist) päeva, mis kogu kooliperel möödus keldris; tõele au andes viibiti seal küll rühmiti ja vaid kümme minutit korraga, aga seda kiljumise, kolina jms saatel. Õpilasesinduse noored olid rajanud koolimaja põrandaalustesse ruumidesse õuduste keldri ja seda see ka oli (https://www.facebook.com/vonnukeskkool/videos/2693365467392479/). Külalistele pakuti väga viletsa võimsusega taskulamp ja see oli ainus valgusallikas. Iga ukse või käänaku taga varitsesid õudustäratavad kujud. Tundus, et neid oli kõikjal ekslejaid tõukamas, neid hirmutamas. Kostus vikati luiskamise hääli, pimedas urkas saeti krigina saatel päid. Kes seal kõike tajudagi suutis. Ämblikuvõrkudesse takerdudes püüti leida erinevatesse kohtadesse jäetud tähti, mis lõpuks tagasid väljapääsu. Ka seda valvati ja kergesti oleks võinud jäädagi ekslema.
Tõe huvides niipalju, et õuduste toa külastamine oli rangelt vabatahtlik. Kui hiljem kostis majas kaeblemist ja nuttu, oli see märk sellest, et keegi oli püüdnud ennast ületada.
Vapustav, kui suudetakse mitte millestki teha midagi, mis elama ja tegutsema paneb!!!
Aitäh, õpilasesindus & sõbrad!