Täna, 15. oktoobril keemiatunnis oli meil 9. klassiga lubatud „lebo tund“, kuid see ei tähendanud sugugi tegevusetust! Õpilased said ise katsetada ja uurida, kuidas teadus päriselus töötab ning rakendada praktikas tunnis õpitut.

Pooled õpilased valmistasid punasest kapsast loodusliku indikaatori.
Indikaator on aine, mis muudab värvi sõltuvalt sellest, kas lahus on happeline või aluseline, justkui värvimuutev vihje, mis aitab „näha“ keemilisi omadusi.

Õpilastel õnnestus indikaatori valmistamine väga hästi ning fotodelt on näha, kui efektselt see erinevate lahuste värve muutis.

Teine osa õpilasi uuris kanatiiba, et paremini mõista lihaste ja luude koostööd. Nad said näha, kuidas ühe lihase kokkutõmbumine paneb liikuma hoopis teise kehaosa ning milline on luude ja lihaste ehitus ning seos.

Peale vaheaega vahetavad õpilased tööülesandeid.
Boonusena valmis lima.

Õpilased töötasid innukalt, tegid tähelepanekuid ja arutlesid nähtu üle aktiivselt.
Soovitan kodus küsida: „Mis värvi muutis kapsamahla indikaator sidrunimahla või torusiili lahuse?“
või „Kuidas lihased tegelikult liigutavad meie luid?“ Need väikesed arutelud aitavad lastel koolis õpitut paremini mõista ja seostada igapäevaeluga.

Ikka parimat
Õp Liisi