News

Vaatenurgad distantsõppele 23. April valdek.rohtma


Kui kindel on istuda kolmejalgsel taburetil? Kindlasti ebakindlam kui neljajalgsel, kuid sõltub ju jalgade tugevusest. Miks mitte võrrelda kooli kolmejalgse taburetiga, kus ideaalis on tugevateks sammasteks õpilased, vanemad ja õpetajad (personal). Kui jalad kannavad istet ühtlase tugevusega, pole ülemisel osal põhjust hirmu tunda – kannab! Aga kui mõni jalgades muutub ebakindlaks ja pole parandajat käepärast, võib iste kiiva kiskuda ja halvemal juhul kummuli vajuda.

Et uurida, kuidas meie kooli sambad sellel veidi keerulisel ajal kannavad, palusime vanematel ja õpilastel olukorda adekvaatselt hinnata. Ikka selleks, et saaksime vajadusel ümberkorraldusi teha ja oma tööd “remontida“. Siinkohal oleme neile, kes võtsid vaevaks reageerida, väga tänulikud. Meie eesmärk ei olnud küsida vaid küsimise pärast. Iga nõuanne on kuldaväärt.

Oleme meeldivalt üllatunud, sest nõuanded ja arvamused kandsid positiivset sõnumit: õpilased on kohanenud ja oskavad oma aega planeerida ning enamasti ei vaja vanemate abi. Arvutit käsitsetakse sageli vanematest edukamalt. Lastel on tekkinud vastutus- ja kohusetunne, mis on aidanud kaasa õpitulemuste paranemisele. Õpetajaid kiidetakse videotundide eduka läbiviimise eest, mis leevendab iseseisva töö keerukust. Sisukamalt laabub tagasiside andmine, mis on vaat et tähtsaim.

Murekohaks jääb tehnika pool, kus ühenduse saamine ja hoidmine mõnikord ei õnnestu, kuid vanemad on nõus panustama, et õpetajate tööd kergendada. Iluravi vajab meeldetuletus ühiste kanalite kasutamisest tagasiside andmisel ja ka see, et  vaid püstisest pöidlast töö tunnustamisel ei piisa. Nutikust läheb vaja õueülesannete koostamisel ja seda kodudes oodatakse. Need kohad sambas vajavad kerget viimistlust ega ole takistuseks kindlalt jalgel püsimiseks.

Kui kindel on istuda kolmejalgsel taburetil? Kindlasti ebakindlam kui neljajalgsel, kuid sõltub ju jalgade tugevusest. Miks mitte võrrelda kooli kolmejalgse taburetiga, kus ideaalis on tugevateks sammasteks õpilased, vanemad ja õpetajad (personal). Kui jalad kannavad istet ühtlase tugevusega, pole ülemisel osal põhjust hirmu tunda – kannab! Aga kui mõni jalgades muutub ebakindlaks ja pole parandajat käepärast, võib iste kiiva kiskuda ja halvemal juhul kummuli vajuda.

Et uurida, kuidas meie kooli sambad sellel veidi keerulisel ajal kannavad, palusime vanematel ja õpilastel olukorda adekvaatselt hinnata. Ikka selleks, et saaksime vajadusel ümberkorraldusi teha ja oma tööd “remontida“. Siinkohal oleme neile, kes võtsid vaevaks reageerida, väga tänulikud. Meie eesmärk ei olnud küsida vaid küsimise pärast. Iga nõuanne on kuldaväärt.

Oleme meeldivalt üllatunud, sest nõuanded ja arvamused kandsid positiivset sõnumit: õpilased on kohanenud ja oskavad oma aega planeerida ning enamasti ei vaja vanemate abi. Arvutit käsitsetakse sageli vanematest edukamalt. Lastel on tekkinud vastutus- ja kohusetunne, mis on aidanud kaasa õpitulemuste paranemisele. Õpetajaid kiidetakse videotundide eduka läbiviimise eest, mis leevendab iseseisva töö keerukust. Sisukamalt laabub tagasiside andmine, mis on vaat et tähtsaim.

Murekohaks jääb tehnika pool, kus ühenduse saamine ja hoidmine mõnikord ei õnnestu, kuid vanemad on nõus panustama, et õpetajate tööd kergendada. Iluravi vajab meeldetuletus ühiste kanalite kasutamisest tagasiside andmisel ja ka see, et  vaid püstisest pöidlast töö tunnustamisel ei piisa. Nutikust läheb vaja õueülesannete koostamisel ja seda kodudes oodatakse. Need kohad sambas vajavad kerget viimistlust ega ole takistuseks kindlalt jalgel püsimiseks.