Head õpetajate päeva! 05. oktoober valdek.rohtma
Tänavu möödus õpetajate päev meie koolis pisut teistmoodi kui varasematel aastatel. Traditsiooniliselt andsime koos 12. klassiga küll esimese tunni, kuid sellele järgnes aktus kultuurimajas. Aktus, kus astus oma etteastega üles iga klass, oli mõeldud õpetajate tänamiseks ja meelespidamiseks. Aktus kestis natuke alla kahe tunni ning edasi mindi tagasi koolimajja. Seal ootas tervet kooliperet ees pidulik lõunasöök. Kõik söödud, saadeti enamik õpetajaid mitte väga kaugele metsa seenele. Kooli jäid õpilased ja üksikud õpetajad, kes astusid võrkpalli lahingusse 12. klassiga. 3-geimilise mängu võitis siiski nooruslik ja tippvormis olev 12. klass. Võrkpallimängule järgnes aga kõikidel klassidel kehalise kasvatuse tund, mida jällegi viis läbi 12. klass. Klassid jaotati kooliastmete kaupa ja iga klassiga tegeles kaks abiturienti. Kehaliselt aktiivsete tegevustega ka päev lõppes. Meile üllatuseks tuli see, et õpetajatele meeldis meeletult meie läbiviidud aktus. Kooli pealt võis kuulda ka, kuidas üks õpetaja oli väitnud, et tema pikkade aastate jooksul, mil ta on õpetaja olnud, pole nii toredat ja meeleolukat asja veel tehtud. Meil on hea meel, et saame viimasel kooliaastal pakkuda koolile veel rõõmu ja üllatada nii õpetajaid kui ka kaasõpilasi.
Abiturient Marius
Kommentaar:võimu piduliku üleandmisega käib kaasas võidmiskõne, mis sobib iseloomustama õpetajate tundeid sel hetkel ja emotsioonid on sõnadesse pannud direktor Valdek Rohtma.
Armas koolipere,
Aastas korra toimub koolielus sümboolne võimu üleandmine täiskasvanutelt õpilastele. Ikka nendele parajasti kõige vanematele. Tegemist on seltskonnaga, kes on igale koolilapsele eeskujudeks, kelle märkusi tuleb tõsiselt võtta ka siis, kui nad on parajasti peale tunde ootamas bussi ja kutsuvad korrale ülemeelikuks muutunud kaaslasi; ka siis kui nad viibutavad näppu, märgates kellelgi taskust mööda kukkunud prügi. Gümnasistideks vannutamisel kutsutakse neid jumalateks.
Kooliaeg on armas aeg. Kui armas, see selgub aastaid peale kooliaja lõppu. Armas on see minu meelest abiturientidele mõeldes, kes saavad kogeda veel enne kooliaja lõppu ja küpsuseksameid mitmekesiseid rolle. Lapsed on nad olnud ja oma vanematele jäävad; õpilased on nad oma õpetajatele ja mitmed tunnevad kohtudes õpetajatega seda tunnet ka kõrges eas; jumalad on nad gümnasistideks vastuvõetutele olnud. On viimane aeg, et nad saaksid olla päriselt õpetajad, et nende käes saaks olla kogu koolimaja ja meie selle sees. Kogu maailma kriidid on õpetajate päeval teile, abituriendid, maagilised instrumendid ja kaardikepid osutamiseks tabelitel ja seinakaartidel või galaktikate otsepildil kõige olulisemal. Kasutage neid targasti.
Ma usun, et täna võime olla rahulikud, väärikas seltskond saab kooli üle võtta, olla meile vahvaks, rõõmsaks ja õiglaseks pererahvaks. Nautige iga hetke, olgu need magusad! Kui mõni mõru hetk ka tekib, on see väljakutse, mitte mure. Usume teisse õpilasteks muutudes, kuulame ja kuuletume.
Au olgu teiega!
Tänavu möödus õpetajate päev meie koolis pisut teistmoodi kui varasematel aastatel. Traditsiooniliselt andsime koos 12. klassiga küll esimese tunni, kuid sellele järgnes aktus kultuurimajas. Aktus, kus astus oma etteastega üles iga klass, oli mõeldud õpetajate tänamiseks ja meelespidamiseks. Aktus kestis natuke alla kahe tunni ning edasi mindi tagasi koolimajja. Seal ootas tervet kooliperet ees pidulik lõunasöök. Kõik söödud, saadeti enamik õpetajaid mitte väga kaugele metsa seenele. Kooli jäid õpilased ja üksikud õpetajad, kes astusid võrkpalli lahingusse 12. klassiga. 3-geimilise mängu võitis siiski nooruslik ja tippvormis olev 12. klass. Võrkpallimängule järgnes aga kõikidel klassidel kehalise kasvatuse tund, mida jällegi viis läbi 12. klass. Klassid jaotati kooliastmete kaupa ja iga klassiga tegeles kaks abiturienti. Kehaliselt aktiivsete tegevustega ka päev lõppes. Meile üllatuseks tuli see, et õpetajatele meeldis meeletult meie läbiviidud aktus.
Abiturient Marius
Kommentaar:võimu piduliku üleandmisega käib kaasas võidmiskõne, mis sobib iseloomustama õpetajate tundeid sel hetkel ja emotsioonid on sõnadesse pannud direktor Valdek Rohtma.
Armas koolipere,
Aastas korra toimub koolielus sümboolne võimu üleandmine täiskasvanutelt õpilastele. Ikka nendele parajasti kõige vanematele. Tegemist on seltskonnaga, kes on igale koolilapsele eeskujudeks, kelle märkusi tuleb tõsiselt võtta ka siis, kui nad on parajasti peale tunde ootamas bussi ja kutsuvad korrale ülemeelikuks muutunud kaaslasi; ka siis kui nad viibutavad näppu, märgates kellelgi taskust mööda kukkunud prügi. Gümnasistideks vannutamisel kutsutakse neid jumalateks.
Kooliaeg on armas aeg. Kui armas, see selgub aastaid peale kooliaja lõppu. Armas on see minu meelest abiturientidele mõeldes, kes saavad kogeda veel enne kooliaja lõppu ja küpsuseksameid mitmekesiseid rolle. Lapsed on nad olnud ja oma vanematele jäävad; õpilased on nad oma õpetajatele ja mitmed tunnevad kohtudes õpetajatega seda tunnet ka kõrges eas; jumalad on nad gümnasistideks vastuvõetutele olnud. On viimane aeg, et nad saaksid olla päriselt õpetajad, et nende käes saaks olla kogu koolimaja ja meie selle sees. Kogu maailma kriidid on õpetajate päeval teile, abituriendid, maagilised instrumendid ja kaardikepid osutamiseks tabelitel ja seinakaartidel või galaktikate otsepildil kõige olulisemal. Kasutage neid targasti.
Ma usun, et täna võime olla rahulikud, väärikas seltskond saab kooli üle võtta, olla meile vahvaks, rõõmsaks ja õiglaseks pererahvaks. Nautige iga hetke, olgu need magusad! Kui mõni mõru hetk ka tekib, on see väljakutse, mitte mure. Usume teisse õpilasteks muutudes, kuulame ja kuuletume.
Au olgu teiega!
