Projektipäeva kokkuvõte 13. september anu.kontro

Kõige nooremad ehitasid takistusraja, kus sai roomata, hüpata ja visata. Peamiseks ehitusmaterjaliks olid pappkastid. Küsisime õpetaja Ene käest tema muljeid projektipäevast. 

“Esimene klass oli jagatud kuueks rühmaks ning iga rühma juures oli üks õpetaja. Päeva eesmärkideks on Liikuma Kutsuva Kooli programmi raames teha liikuvaid ülesandeid ja valmistada takistusrada, mille läbimiseks peab õpilane kasutama nii kavalust, jõudu kui osavust. Õpilaste koostöö sujub toredalt, kaklusi pole olnud ja keegi sisse ei ole lõiganud, aga enne räägiti ka väga põhjalikult, et tähtsaim osa tänase päeva juures on koostöö, mitte see asi, mis lõpuks valmis saab. Tänase päeva eesmärgid ja ülesanded on õpilaste jaoks selged, sest sellest räägiti põhjalikult ka hommikul, aga kuna meil on tõesti lihtne teema ehk rada, kus sa saad mängida, midagi visata jms.”

Enda arvamust avaldas ka Rebeca Risette Reitkam.

Mida te täna teete?

R: Me meisterdasime täna.

Kuidas tänane päev läinud on?

R: Hästi. Ma olen täna asju hästi teinud.

Mis on sulle täna meeldinud?

R: Meisterdamine

Kuidas on koostöö sõpradega sujunud?

R: Hästi.

Mis on sinu jaoks kõige lemmikum asi täna?

R: Mulle meeldis igasuguseid uusi asju teha.

Teise kooliastme õpilased tegid sportmänge, mida saaks pikal vahetunnil õues üheskoos mängida. Päeva teises pooles proovisid õpilased ise valminud mänge läbi mängida. Tulevikus jäävad mängud ühte kogumikku, kust õpilased saavad mängude kirjeldusi heaolutunnis mängimiseks võtta.

Meediatiim küsis projektipäeva kohta muljeid ka õppejuht Mai Aasjõelt.

Nii kellega ma olen siin? 

M: Mina olen õppejuht Mai Aasjõe, täna olen siin ühe meeskonna juhina.

Mis teema töödega on teil tegemist?

M: Meil on selline laiem teema, on igasugused liikumismängud neljandale kuni kuuendale klassile. Segameeskonnad. Liikumismängude sees on sellised alateemad, et iga grupp on saanud alateema, näiteks seal on aardejaht. Seal on kriidimängud ja meie grupil on jooksumängud. Et kokku on viis alateemat.

Ja mis on nagu eesmärk selle töötoaga saavutada?

M: Meil võiksid valmida siis viielt erinevalt grupilt kuni kolm mängu, ehk iga grupp valmistab ette liikumismängud, mida nad siis õpetavad teistele gruppidele ja me teeme päriselt läbi ka. Ja lõpuks, kui igal grupil viiest on seal kaks kuni kolm mängu, siis meil on kümme kuni viisteist erinevat liikumismängu, tekib nagu meie kooli Võnnu kooli õpilaste loodud mängude kogumik ja kui meil on õuevahetund, siis õpilased saavad võtta, oh, läheks teeks näiteks seda kaardijooksumängu, võtavad selle õpetuse sealt ja saavad minna õue kevadel suve alguses või nüüd sügisel järgmine aasta õue mängima.

Kuidas tundub, kas õpilastele meeldivad tegevused, mis seal toimuvad?

M: Ma näen, et tähelepanu on hajuv. Vahepeal on suur entusiasm, oleneb, mille peale nad ka tulevad ju, kui väga see idee, mida nad hakkavad kirjeldama, neid köidab. Et näiteks see õpilane, kelle idee on luua, takistusrada, tema on hästi nagu kaasas, siis on kaks õpilast, kes on ka hästi nagu kaasa mõtlevad, abistavad ja siis on alati need, keda võistlusrada pole minu teema, kes nagu üritavad natukene nagu kõrval hoida. Aga see on nii suurte gruppide puhul, meil on seal seitse õpilast, ühes grupis on see täiesti nagu loomulik ja siis on juhendaja ülesanne tuua õpilaste huvi nagu tagasi või leida nendes fookuskoht või roll, mida ta siis saab täita, kui näiteks idee ei ole keegi kirjutab hoopis keegi otsib vahendeid.

Aga, mis on teile endale kõige rohkem meeldinud?

M: Ei, minu arust on hästi tore, mul on hästi tore grupp, seal on väga säravad noored. Hästi aktiivselt mõtlevad kaasa ja ma näen, et tegelikult hoolimata kõikuvast, tähelepanust ja huvist on hästi vahva, meil on nagu niisugune tore päev on olnud lõbus meeleolu.

Siia lõpetuseks, andke üks hea mõttetera tänasesse päeva?

M: Ma ütleks, et tiimitöö on kõige olulisem. Koos toimetamine, tegutsemine viib kõige kaugemale ja viib kõige paremate tulemusteni. Meeskonnatöö.

Kõige vanemad õpilased tegid ühte kooli tiiba mängu, kus saab hüpata, teha kükke, plaksutada jne. Valmisid ka tavasuurusest suuremad täringud, mida mängus kasutada.

Arvamust küsisime ka õpetaja Tiia Kannikult.

 Kellega te seda projektipäeva läbi viite?

T: Meil on põhikooli õpilased 7.-9. klassist. Meie tiim koosneb kuuest õpetajast, kelleks on Veronica, Triinu, Anu, Liisi ja Siim.

Mis on teie tänase päeva eesmärk?

T: Meie eesmärkideks on toetada nõu ja jõuga, juhtida tähelepanu kellaajale, et mäng saaks õigeks ajaks valmis.

Kui hästi on õpilased mõistnud tänase päeva eesmärke?

T: Mulle tundub, et väga hästi, sest nad teavad, mida nad teevad, mäng valmib, ootan huviga.

Samuti andis hea meelega meile intervjuu Daren-Marcus Teder 9. klassist.

Millega te tegelete täna ja mida te teete?

D: Tänasel päeval tegeleme põhimõtteliselt lauamängu tegemisega, aga lihtsalt meie liigume siin kooli alal erinevate tegevustega, kus on erinevad punktid. Näiteks kui me alustame siit samast, siit kust läheb suurde koridori, on igas väikses alas mingi punkt. Siis sa veeretad täringut ja sulle tuleb väike ülesanne.

Kuidas tänane päev üldiselt läinud on?

D: Väga stressirohke, ajapuudus, paar tiimikaaslast lollitavad, ma ei tea, kas ma jaksan enam. 

Mis teile seni meeldinud on?

D: Minule on meeldinud see, et homme on vaheaeg juba ja see põhimõte, miks me teeme seda.

Kuidas seni õpilastega koostöö sujunud on?

Õpilaste jaoks oli projektipäev väga põnev ja omapärane ning nad ootavad juba järgmist projektipäeva.

Fotode autorid: Rebeca Kesas, Brianna Tooming, Kätlin Ivandi, Anna Karolina Polli.